Kvalifitseerimine / valideerimine / vastuvõtukontroll

Valideerimine ja Kvalifitseerimine

Mõiste valideerimine pärineb ladinakeelsest sõnast validus (terve; tugev). Kaasaegsetes Euroopa keeltes tõlgitakse sellest tüvest tuletatud omadussõnad tavaliselt kui sobiv, vastav või aktsepteeritav (nt inglise valid, prantsuse valide, itaalia valido jne). Selle tuletisverb valideerida tähendab sobivuse kindlakstegemist, määratlemist või kinnitamist, mis täpselt kajastab selle kasutamist farmaatsiatootmises. Vastavat protsessi nimetatakse valideerimiseks.

Mõiste kvalifitseerimine tuleneb ladinakeelsest sõnast qualis (mis tüüpi). Enamikus Euroopa keeltes on sellest tüvest tuletatud sõna kvaliteet. Selle tuletisverb kvalifitseerima tähendab kvaliteedi kindlakstegemist või kinnitamist. Vastavat protsessi nimetatakse kvalifitseerimiseks, mida selles kontekstis tuleb eristada sõnast kvalifitseerimine, kui viidatakse inimese ametialastele oskustele. Farmaatsiatootmise valideerimistegevuste kontekstis viitab kvalifitseerimine protsessile, mistõttu on sellised väljendid nagu kvalifitseerimise läbiviimine õiged.

Mõisted valideerimine ja kvalifitseerimine võivad tunduda väga sarnased: mõlemal juhul hõlmab see sobivuse määramist või kinnitamist teatud vastuvõtukriteeriumide alusel. Siiski ei ole need mõisted omavahel asendatavad ja nende kasutus on selgelt eristatud.

Mõistet kvalifitseerimine kasutatakse tavaliselt objektide puhul, mis võivad hõlmata:

• Protsessiseadmed
• Puhaste protsesside utiliitide genereerimise, säilitamise ja jaotamise süsteemid
• Puhasruumid
• Küte, ventilatsioon ja kliimaseadmed (HVAC-süsteemid)
• Laboriseadmed jne.

ELi GMP suunised annavad järgmise definitsiooni kvalifitseerimisele: "Tegevus, mis tõendab, et mis tahes seade töötab õigesti ja annab tegelikult soovitud tulemused..."

Vastupidiselt kvalifitseerimisele kasutatakse mõistet valideerimine tavaliselt protsesside puhul, mis võivad hõlmata:

• [Tootmis]protsess
• Puhastusprotsess
• Analüütilised meetodid

ELi GMP suunistes on valideerimine määratletud järgmiselt: "Tegevus, mis tõendab vastavalt Hea Tootmistava põhimõtetele, et mis tahes protseduur, protsess, seade, materjal, tegevus või süsteem viib tegelikult soovitud tulemuseni..."

Sõna valideerimine laiendatakse mõnikord, et hõlmata ka kvalifitseerimise mõistet.

Kvalifitseerimise ja valideerimise nõuded on välja toodud ELi GMP suuniste Lisa 15-s:

„Kogu ravimi elutsükli jooksul tuleks rakendada kvaliteediriski juhtimise lähenemisviisi. Kvaliteediriski juhtimissüsteemi osana peaksid otsused kvalifitseerimise ja valideerimise ulatuse ja mahu kohta põhinema õigustatud ja dokumenteeritud riskianalüüsil, mis käsitleb rajatisi, seadmeid, utiliite ja protsesse. Retrospektiivset valideerimist ei peeta enam vastuvõetavaks lähenemisviisiks. Kvalifitseerimist ja/või valideerimist toetavaid andmeid, mis on saadud tootja enda programmivälistest allikatest, võib kasutada tingimusel, et selline lähenemisviis on õigustatud ja on piisav kindlus, et andmete omandamise käigus olid kohaldatud kontrollimeetmed.”

„1.1. Kõik kvalifitseerimis- ja valideerimistegevused tuleks planeerida ja võtta arvesse rajatiste, seadmete, utiliitide, protsessi ja toote elutsüklit.

1.2. Kvalifitseerimis- ja valideerimistegevusi tohivad läbi viia ainult vastavalt koolitatud töötajad, kes järgivad heakskiidetud protseduure.

1.3. Kvalifitseerimis-/valideerimispersonal peaks aru andma vastavalt farmaatsiatoodete kvaliteedisüsteemile, kuigi see ei pea tingimata olema seotud kvaliteedijuhtimise või kvaliteedi tagamise funktsiooniga. Kuid kogu valideerimistsükli vältel peab olema piisav kvaliteedikontroll.

1.4. Kvalifitseerimis- ja valideerimisprogrammi võtmeelemendid peaksid olema selgelt määratletud ja dokumenteeritud valideerimise põhikavas (VMP) või samaväärses dokumendis.”

„3.1. Kvalifitseerimistegevused peaksid hõlmama kõiki etappe alates kasutajanõuete spetsifikatsiooni esialgsest väljatöötamisest kuni seadme, rajatise, utiliidi või süsteemi kasutamise lõpuni...”

„4.1. Seadmeid, rajatisi, utiliite ja süsteeme tuleks hinnata sobiva sagedusega, et kinnitada, et need on jätkuvalt kontrolli all.

4.2. Kui on vaja re-kvalifitseerimist ja see viiakse läbi kindlaksmääratud ajavahemikul, peab see periood olema põhjendatud ning hindamiskriteeriumid määratletud. Lisaks tuleks hinnata väikeste muutuste võimalikkust aja jooksul.”

Detailseid soovitusi vastuvõtutestide ja kvalifitseerimise läbiviimiseks on esitatud ISPE Baseline Guide Vol. 5: Käikulaskmine ja Kvalifitseerimine, 2. väljaanne, 2019. Erinevalt GMP suunistest ei oma ISPE juhendid reguleerivate nõuete staatust.

On olemas mitu erinevat kvalifitseerimise ja valideerimise tüüpi ja etappi, mis on seotud erinevate farmaatsiatootmise aspektide ja elutsükli etappidega, sealhulgas:

1. Põhiline riskianalüüs – BRA
2. Valideerimise põhikava – VMP
3. Riskianalüüsid – RA
4. Kavandi kvalifitseerimine (Design Qualification, DQ)
5. Installeerimise kvalifitseerimine (Installation Qualification, IQ)
6. Töökorrasoleku kvalifitseerimine (Operational Qualification, OQ)
7. Toimivuse kvalifitseerimine (Performance Qualification, PQ)
8. Protsessi, puhastamise ja analüütiliste meetodite valideerimine (PV/CLV/AMV)
9. Arvutipõhiste süsteemide valideerimine (CSV)

Samuti on võimalik nimetada mitmeid konkreetseid kvalifitseerimistegevusi, mis põhinevad kvalifitseeritaval süsteemil, näiteks:

1. HVAC / Puhasruumide kvalifitseerimine
2. Puhaste utiliitide kvalifitseerimine
3. Farmaatsialaote kvalifitseerimine / Termokaardistamine

Vastuvõtutestid (FAT/SAT)

Vastuvõtuteste, erinevalt valideerimisest ja kvalifitseerimisest, ei peeta valideerimistegevusteks GMP/GxP kontekstis. Vastuvõtmine toimub ärilise tegevusena, mille eesmärk on kinnitada, et seadmete tarnetingimused ning funktsionaalsed ja projekteerimisnõuded vastavad lepingu spetsifikatsioonidele ning et tarnija on täitnud oma kohustused lepingu alusel.

Eriti keerukate, suurte ja kallite seadmete – näiteks farmaatsiatööstuse seadmete – puhul on sageli õigustatud esmase vastuvõtutesti läbiviimine seadmete tootja tehases enne seadmete kliendile saatmist. Seda tüüpi vastuvõtutesti nimetatakse traditsiooniliselt tehase vastuvõtutestiks (Factory Acceptance Test, FAT). Tavaliselt algatab FAT-i klient, ja sellel on puhtalt äriline olemus ning see ei ole reguleeriv nõue. FAT-i peamine eesmärk on tuvastada seadmete võimalikke probleeme enne nende tootmisüksusest lahkumist, et võimaldada kiireid parandusi ilma täiendavate transpordikuludeta. Samuti on tavaline, et järjekordne makseosa on seotud FAT-i edukusega.

Järgmine vastuvõtutesti tegevus, mis viiakse läbi kliendi saidil pärast seadmete paigaldamist ja käivitamist, on kohapealne vastuvõtutest (Site Acceptance Test, SAT). Nagu FAT, on ka SAT äriline tegevus ja mitte reguleeriv nõue. Lõplikud makseosad on sageli seotud SAT-i edukusega. Heaks tavaks peetakse SAT-protokolli lisamist, et kontrollida, kas installeerimise kvalifitseerimine (IQ) ja töökorrasoleku kvalifitseerimine (OQ) on edukalt lõpule viidud.

Mõnikord toimub protsess vastupidiselt: täidetud SAT-protokollid (aruanded), tingimusel et SAT-i testid on edukalt lõpule viidud ja tulemused on registreeritud GMP-nõuetele vastavalt, saab lisada valideerimisdokumentatsiooni paketti. Sellistel juhtudel saab SAT-st IQ ja OQ kvalifitseerimistestide lahutamatu osa.

Tarqvara Pharma Technologies spetsialistidel on aastatepikkune kogemus kvalifitseerimise, valideerimise ja vastuvõtutestide läbiviimisel farmaatsiatööstuses, järgides täielikult rahvusvahelisi, Euroopa ja riiklikke GMP/GxP regulatsioone ja standardeid.

Vaata samuti:
Arvutipõhiste süsteemide valideerimine (CSV)